"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel"
asustatud. 1782. aastal elas Põltsamaal 470 sakslast ja 6700 pärisorja.Põltsamaa kihelkonda
kuulus üheksa mõisa: Vana-Põltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kaavere, Adavere, Pajusi, Lustivere,
Rutikvere, Kalliküla ja Tapiku. Peale nende mõisate kuulus Põltsamaa pastori kirikliku hoolduse
alla veel neli küla Laiuse naaberkihelkonna Kurista mõisast. Kihelkonnas elanud mõisnikud
moodustasid kihelkonna kirikliku omavalitsuse- kirikukonvendi, mis tuli kokku kaks korda
aastas.
Major ja kirikupatroon Woldemar Johann von Lauw oli Vana-Põltsamaa ja Pajusi omanik. Ta
rajas Põltsamaale vasekoja, tärklisevabriku, parkimistöökodasid, Lasone rohelise klaasi koja.
Uued rajatised olid aga kulukad ja paljud suleti. Kui Lauw suri, ta ettevõtted pankrotistusid ja
lõpes Põltsamaa tööstuslik õitseaeg.
Pommerist pärit arsti Ernst Wilde asutatud trükikoda hakkas tööle 1766. aastal. Trükikoda