Põhjamaade ajalugu
Rootsi XI-XIII saj
XII saj algul on piiskopkonnad Skaras, Linköpingis, Eskilstunas, Strängnäsis,
Västeråsis ja Sigtunas.
Stenkilide meesharu sureb välja 1120. aastate alguses.
Võitlus trooni pärast käib järgneva saja aasta jooksul Sverkerite ja Erikute
suguvõsa vahel.
Rootsi XI-XIII saj
Kuningavõim on nõrk ja Kesk- ning Lõuna-Rootsi suurnikud haaravad
omale suure sõltumatuse.
Samal ajal kasvab kiriku võim:
1153. a. Linköpingi kirikukongressil suudetakse panna rootslased maksma
paavstile maksu.
1164. a. pühitsetakse Vana-Uppsalas ametisse esimene rootslaste peapiiskop.
Rootsi XI-XIII saj
1248. a. Skänninge kirikukongressil likvideeritakse rootslaste usualased
eritingimused (vaimulike valimine; toomkapiitel; vaimulike abielu).
Enamik kloostreid (XII saj) kuulus tsistertslastele.
XIII saj rajati frantsisklaste ja dominiiklaste ordude kloostrid.
Rootsi XI-XIII saj