Ristisõdade põhjused ja eesmärgid *Paavst ja katoliku kirik- eesmärk oli usu levitamine ja rikkuste saamine *kaupmehed- olid huvitatud kaubateede laiendamisest ja sellega kaasa käivatest rikkustest. *feodaalid-saada maad ja rikkusi üldised põhjused olid: *islami pealetungi pidurdamine. *bütsantsi põhjendatud kartus islamiusu suhtes *vabade maade hõivamine + lisandusid iga üksiku indiviidi isiklik põhjus Ristiusu algsignaal anti 1095 aastal Clermonti kirikukogult. Paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja püha haua vabastamiseks. Esimene ristisõda kuni 1099. Algas talupoegade retkega. Feodaalide põhisalgad, üks madalmaadest ja põhja saksamaalt ja üks itaaliast. 1099 tungiti Jeruusalemma mis rüüstati põhjalikult. II ristisõda 1147-1149. Ristisõdijate eesotsas olid 2 kuningat: prantsuse kuningas Louis VII ja saksamaa kuningas Konrad III. Lõpes ristisõdijatele täieliku lüüasaamisega. III ristisõda 1189-1192
Henriku teatel tabas teda just sel hetkel, kui ta hakkas astuma laevale, et Riia alla sõita. Kogunenud vägi läks laiali. Laiemas plaanis jätkus Vladimiri surmaga Polotski nõrgenemine ja Liivimaa ristisõja sündmustesse ta enam sekkuda ei suutnud. Sõjaretkeks valmis olnud saarlased muutsid oma plaane, sõites laevadega Väina asemel Salatsi jõele ja rüüstates Asti järve ümbruse latgalite külasid. Sõjakäik Harjumaale Suve algul Lateraani kirikukogult naasnud Riia ja Eestimaa piiskopid sõlmisid kokkuleppe orduga Eestimaa jagamise osas. Lepet mainiv Läti Henrik selle sisu aga ei tutvusta põhjendusega, et see ei jäänud kehtima. On oletatud, et Alberti- meelne kroonik on tahtnud midagi ebameeldivat varjata, nt Riia piiskopi väljajäämist Eestimaa alade jagamisest. Sellele võib osutada järgnev sõjakäik Harjumaale, mille eesotsas oli ordumeister Volquin ja kus Riia piiskopi väeüksuse juhina oli kaasas Eestimaa piiskop Theoderich
annaabi.ee 
