Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
veel ei olnudki. Kui võõrad meile oma riigi ja keskvalitsuse peale surusid, kujunesid võrdlemisi ruttu välja Põhja-Eesti maakonnad
Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa, samuti Saaremaa. Lõuna-Eestis oli kaua vaid kaks maakonda (Tartu- ja Pärnumaa). Alles 1783.
aastal eraldati nendest Võru- ja Viljandimaa, kuid need olid veel kaua harjumatud ja vähese tähtsusega. Kihelkonnad kujunesid varakult
ümber kirikukogudusteks ja kaotasid muu tähenduse. 1925. aastal kaotasid kihelkonnad oma rolli kiriklike haldusüksustenagi.
Saksa vallutajad tõid meile ka eriõigustega omavalitsuslikud üksused - linnad. Linnaõiguse, s.t. õiguse omavalitsuse
moodustamiseks, andis keskvalitsus, kes see siis parajasti ka ei olnud. XIX sajandil oli Eestis 13 linna.
Vallad tekkisid alles XIX sajandil. Algul ühendasid nad vaid ühe mõisa talupoegi, kusjuures mõisnikke vallarahva hulka ei
arvatud
annaabi.ee 
