Euroopa ja Eesti õigusajalugu
rikkumiste väljaselgitamisega. Ametisse määrati eriline isik ) süüdistaja (promotor), kes
hoolitses kaebuse eest, st otsis rikkujaid. Süüdistuse esitamiseks piisas kuuldusest
toimepandud kuriteo kohta. Peale süüdistuse esitamist kuulutas kohus välja juurdluse.
Aluseks võeti ratsionaalne teadmine st. tõendite arutamisel olid olulised tunnistajate ütlused,
kusjuures kohtud kohaldasid karistusena nn. interdikti, mis oli suunatud kirikukogude vastu
(isiku rikkumistes süüdistati kirikukogudust). Otsuse alusel võidi karistuseks näiteks keelata
ära jutluse pidamine, matusetalitluse läbiviimine. Interdikt võis olla suunatud ka isikute vastu
ja karistuseks võidi ära võtta õigus kanda relva, see oli üheks rangemaks karistuseks, kuna
kõik teised olid relvastatud. Inkvisitsioonimenetlus laienes ja seda rakendama igat liiki
kuritegude puhul, mida võidi tõlgendada kui ähvardust kiriku vastu või kui olid ainult sellised
kahtlused. Algselt oli kirik piinamise vastu, kuid 13 saj
annaabi.ee 
