ENSV aeg
75 000 inimest. Enim
eestlasi asus esialgu elama Rootsi. Kujunes välja pagulaskond. Venemaa eestlaste arvukus vähenes,
sest suurem osa asus neist elama Eestisse, osa oli langenud sõja ajal või langes repressioonide
ohvriks. 1980.aastate lõpuks elas Eestis 963 000 ja välismaal u. 150 000 eestlast.
Eestlaskond globaliseerus. Vabas mailmas, arenes edasi eesti kultuur(Marie Under, Karl Ristikivi,
Ernst Öpik, Kalev Mark Kostabi jt.) Kõikjal loodi Eesti Maju, seltse, emakeelseid koole,
kirikukogudusi, tekkisid eesti kirjastused, hakkasid ilmuma eesti ajalehed. Pagulasi ühendas üks
suur aade iseseisvuse taastamine. Selle nimel töötasid Välis-Eesti poliitilised organisatsioonid:
Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Eesti Kesknõukogu
Kanadas, Rootsi Eestlaste Esindus jt. Tehti koostööd ka Läti ja Leedu organisatsioonidega.
Väliseesti ajalehed: ,,Vaba Eesti Sõna", ,,Meie elu", ,,Vaba Eestlane" jt.
Hamburgis töötas Balti Ülikool.
Alates 1972.a
annaabi.ee 
