Eesti kultuuri ajalugu
Joachim Jhering superintendent. Otsekohene ja kritiseeriv (kontrollimise
ajal), kritiseeris talupoegade halba olukorda. Tegi ettepaneku Uue Testamendi tõlkimiseks eesti keelde. Johann Fischer
superintendent. 1690-datel hakkas siin kehtima Rootsi uus kirikuseadus. Andis kindlama aluse siin töö läbiviimiseks. Mõisnike senine
patronaadiõigus kadus (mõisnikul oli seni õigus ise valida uus kirikuisa, enam ei olnud). Kiriku raamatute sisse seadmine, millesse
pandi kirja kõik kirikukogudusega seotud toimingud pulmad, surmad, sünnid jne. pastoritele hakati korraldama konvente, kus kutsuti
kõik pastorid kokku ja kontrolliti nende keeleoskust ja muid oskusi. Pastorid olid võimelised vabalt eesti keeles jutlust pidama. See tõi
kiriku maarahvale lähemale.
HARIDUSELU ROOTSI AJAL
Talurahva hariduse sünd veidigi süstemaatiline. Edendati lugemisoskust kirik toetas seda. Rajati talurahvakoole. Aadlikud olid
selle vastu