Rootsi vaenlasi toetada). Lepingut garanteerisid Inglismaa, Holland, Lüneburg-Celle ja Hannover.Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, nii et Rootsil oli üks vastane vähem. Venemaa võimsuse kasv ja võidud Rootsi üle Pärast kaotust Narva lahingus hakkas Peeter I oma sõjaväge tugevdama, näiteks asutati regulaararmee, sõjalaevastik, manufaktuure ja relvatehaseid. Kirikukelladest valati suurtükke ning erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Peeter ründas Baltimaid, kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata. Peeter sai kaks korda jagu ka väikesest Rootsi väest mis oli Balti provintside kaitseks Karl XII-st maha jäänud. 1702 aastal 9. Jaanuaril lõi Vene korpus Boriss Seremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhitud Rootsi väliarmeed ning saavutas 29
poolt seatud kandidaat Stanislaw I Leszczyski, kes krooniti 24. septembril 1705. Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. novembril 1706 Varssavis alla rahulepingule Poolaga (Varssavi rahu). Venemaa võimsuse kasv ja võidud Rootsi üle Venemaa keiser Peeter I. Jean-Marc Nattier' maal.Pärast lüüasaamist Narva all hakkas Peeter I tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: asutati regulaararmee, sõjalaevastik, manufaktuure ja relvatehaseid. Suurtükke valati kirikukelladest. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata, ründas Peeter Baltimaid. Karli selja taga lõi ta kaks korda väikest Rootsi väge, mis Balti provintside kaitseks oli maha jäänud. 9. jaanuaril 1702 (Juliuse kalendri järgi 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Seremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von
ÕDE Mille? EMA Metroo. SOLK Millest? PIKK FELIX Mitte millest, vaid kellest? NIKOLAI Teie ehitasitegi või? PIKK FELIX No nii nad räägivad. 70 KUUL Mida siis? PIKK FELIX Noh, meie eestlased tegelikult vist lasime kõik Moskva kirikud õhku, ja siis olid mõned juudid muidugi ka, kes korjasid kõik marmoritükid kokku ja me panime selle kirikute marmori maa alla. Katakombidesse. Kirikukelladest tegime pronkskangelased. Tegelikult esimese punkri me tegime Hitlerile. Käisime Tiibetis. Kaardistasime kuulsa Daoderjongi kloostri. Seal on viisnurgad ja haakristid kõik sõbralikult koos. Nivelliiridega mõõtsime selle kloostri ära ja ehitasime Poola metsadesse. Maa alla. See kuradi Hitler tuli ja küsis Speeri käest, et kas on ika kindel, et Vene pommitajad seda punkrit üles ei leia? Ma sain nii vihaseks, et ütlesin Hitlerile: vaadake, härra, kuna see klooster paiknes seitsme