Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood?
Teisest kljest kadusid sidemed katoliiklusega.
Luterlus mjus kokkuvttes hsti, sest genereeriti hulk vrskeid,
filosoofilisi ideid, samuti iseloomustas seda tugev rhk rahvaharidusele.
Kuna Liivi sda oli viinud kirikuolud haletsusvrsesse seisundisse
(kirikuhooned olid purustatud ja rstatud ning enamik kogudusi jnud
petajateta) , siis taheti neid parandada.
Eestimaal tegi suure t luteri kiriku organisatsioonilisel lesehitamisel
piiskop Joachim Jhering. Ta ttas vlja ajastule iseloomuliku range
kirikukaristustessteemi. Peale seda hakkas kirikuelu
liikuma paremuse poole.
Rootsi ajal olid kirikupetajateks valdavalt kohusetundlikud,
likooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti
tnuvrne on nende meeste t eesti kirjakeele ja
rahvahariduse arendamisel.
Rootsi ajal pandi alus ka eestlaste hariduselule. Kuna luteri vaimulikud
pidasid thtsaks, et piiblit lugeda osataks, hakkasid kstrid seda petama.
1684. aastal avati Tartu lhedal, piiskopmisas,
annaabi.ee 
