Vene aeg: Eesti pärast Põhjasõda
Vaimne kultuur XVIII sajandil
Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni, sest
Venemaa oli kultuuriliselt mahajäänud. Küll aga tihenesid kultuurisidemed
Saksamaaga, kuna siinsete baltisakslaste lapsed käisid Euroopas haridust
saamas ja saksamaa haritlased leidsid Eestis tööd.
Vaimuelu edasiviijaks jäi ikka luteri kiriku hooleks. Olukord oli aga hull,
kuna Põhjasõja tõttu olid paljud kogudused õpetajatest ilma jäänud ja
kirikuhoonedki unaruses. Siiski tunnistas riigivõim luteri usku, kuid selle
tähtsus jäi märgatavalt väiksemaks kui Rootsi ajal.
Levima hakkas uus usuvool- pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku
süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist
tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutumist. Nende teeneks tuleb lugeda
luteriusu lähendamist rahvale. Elavnes usukirjanduse väljaandmine ja
1739 ilmus eesti keeles piibel.
annaabi.ee 
