Tallinna kirikud
Esmakordselt
on kirikut mainitud 1267. aastal, mil ürikute kohaselt Taani kuninga ema Margarete annetas
naistsistertslaste Püha Mihkli kloostril patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle kihelonna üle.
Olgugi, et arheoloogilisi tõendeid selle oletuse kinnituseks pole on tõenäoline, et kiriku
eelkäija võis samas paigas asuda velgi varem, juba 12.sajandil, mil sellesse paika tekkinud
skandinaavia kaupmeeste kaubahoov ja asula. Tolleaegse kirikuehitusviis, arhitektuuri ning
täpse asukoha kohta andmed puuduvad.
14.sajani alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis
oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning
kuju omandas kirik 15.sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta
11.mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone.