Eesti kunst keskajast klassitsimini
eranditult Järvamaa, Saare-Lääne või Tallinna ehituskunstiust pärinevaid jooni. Uudne on
seejuures ruumipildi avarus raiddetailide nappus ja sellest tingitult kujunduse vähenõudlikkus ja
lihtsus. Peale 14. saj. sündmusi hakati rajama rohkem kaitseehitisi ja kirikute ehitamiseni eriti ei
jõutud. Tähelepandav elavnemine algas alles 15. saj. Saare-Läänemaal ehitati ka hilisgooti
perioodil tähelepanuväärseid, mõneti erakordseid kirikuhooneid. Virumaal oli kirikuehitamise
õitseng 15. saj. teisel poolel ja langes kokku mõisamajanduse tõusuga.
Kaarma kirik:
Juba sajandi algul püstitati seal tugev läänetorn, mille fassaadi omapärasel viisil kaunistab ristide
vahele asetatud krutsifiks. Sajandi teisel veerandil võlvisid Tallinna meistrid uuesti pikihoone.
Ühelööviline pikihoone muudeti nüüd 2-lööviliseks. Vööndkaarte profiil ja 8-tahulised piilarid
matkivad Tallinna 15 saj. alguskümnendil kujunenud eeskujusid. Piilarireljeefid, kus naiivse
annaabi.ee 
