Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
Eesti 18. sajandil
alamkonsistooriumid Tartus ja Pärnus. Piiskopi institutsioon Vene ajal kaotati. Kõrgeimaks
Eestimaa vaimulikuks loeti Tallinna Toomkiriku ülemõpetajat. Liivimaal oli kõrgeim
provintsi vaimulik kindralsuperintendent. Konsistoriaalpiirkonnad jagunesid praostkondadeks,
mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. Kirikuvara valitsemist korraldasid
kirikueestseisused. Liivimaa igas maakonnas oli ametis (ülem)kirikueestistuja.
Kirikueestseisustesse olid kaasatud ka talupojad, keda nimetati vöörmündriteks. See
institutsioon tähistab talupoegade omavalitsuse kujunemise algust.
Pietism: Pietismi seisukohad sõnastas Philipp Jacob Spener 1675. aastal. Pietistid taotlesid
usus sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. 1720 30-ndatel
omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Pietistid aitasid kiirendada
Põhjasõda-järgsest madalseisust väljumist, lähendasid luteri usku rahvale. Nende üheks
annaabi.ee 
