Pärisorjuse süvenemine ja kaotamine
Asutati valla- ja kihelkonnakohtud.
Aleksander I-e nõusolekul kuulutati regulatiiv välja mõisniku nimelt ja tema hea
tahte avaldusena, nii et talupojad arvasid selle vabatahtlikult mõisniku poolt
kingitud olevat.
Regulatiiv avaldati alles 1803. aasta algul talupoegadele selle järel, kui see Keila
Miikaeli koguduse pastori Otto Reinhold von Holtzi poolt oli eesti keelde
tõlgitud ja Tallinnas ,,J. H. Gresseli kirjadega" trükitud. 1803. aastal jagasid
ülem-kirikueestseisjad äratrükitud regulatiivi, mida selle eestikeelse trüki
algussõnade järgi ,,Igga üks" (õigem oleks: ,,Iggaüks") hakati nimetama,
kohalikele mõisnikele välja. Viimased kuulutasid selle sisu oma talupoegadele ja
andsid neile iga adramaa kohta uuest regulatiivi st ühe eksemplari.
2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus
1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks,
kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast
lahus
annaabi.ee 
