Valgustusajastu
Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju.
Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud
absolutismi ideest mõjutatud aadel.
Valgustusajastule omase maailmakäsituse alged kujunesid inglise
empirismis. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja J.G.von Herder,
üldkasutatavaks sai see pärast I.Kanti artikli "Was ist Aufklärung" ilmumist.
Toetudes R.Descartes´i ratsionalismile ja inglise empirismile,
vastandasid valgustajad kirikudogmadele ja skolastika autoriteetidele
mõistuse ja rõhutasid ilmaliku hariduse ning teadmiste tähtsust.
Nad olid veendunud, et ideed määravad ühiskonna arengu. Nad
idealiseerisid ühiskonna ürgset looduselähedast seisundit
ja tähtsustasid loomuõigust. Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine
looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati
2
kohvikutes, aga ka salongides, s
annaabi.ee 
