Meditsiiniajaloo konspekt
Tegemist oli eeskätt vaeste, vanade,
puudustkannatajate ning palverändurite varjupaikadega. Need asutused olid väikesed ja
eksisteerisid sageli lühiaegselt, peaaegu kunagi ei olnud neis arsti. Mõnede leprosooriumid
eesmärk oli vaid haigete isoleerimine.
Suuremad haiglad hakkasid tekkima suuremates linnades ja eeskätt Itaalias (Firenzes loeti 15.
sajandil kokku üle kolmekümne haigla). Nende haiglate (mis olid jätkuvalt formaalselt seotud
kirikuasutustega) tegevust tagasid oma annetustega kaupmeeste organisatsioonid.
Kaupmehed, lähtuvalt oma mobiilsusest, ei saanud haiguse korral alati loota lähedaste toele
ning raviasutused suuremates keskustes, kuhu kaupmehed sattuda võisid, olid seega vajalikud.
Firenzes oli kuulsaim haigla St. Maria Nuova, mis asutatud 1288 (ning kus töötas kuni 6 arsti,
kirurg ja kolm muud ametimeest).
Kuigi haiglad tegelesid laia hulga inimrühmade mitte ainult haigete, vaid nt leskede,
annaabi.ee 
