Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus
pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti.
See aga ei saavutanud eesmärki ning uus kirikukogu tuli kokku 1414.a Konstanzis (Saksamaa
ja Sveitsi piiril). Sel perioodil oli ametis mitu paavsti, kes keeldusid kõik üksteist tunnistamast
ja ise tagasi astuma. Alles 1417. Aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-31)
võidi kirikulõhet pidada lõppenuks. Martinus V sõlmis eri riikide valitsejatega konkordaadid,
millega ilmalik võim sai oma maa kirikuasjus küllaltki vabad käed.
Kirikukogud
Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt)
koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid
küsimusi. Niisugust kirikukogu, millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim
üleüldiseks e oikumeeniliseks.
Kirikukogu viimane istungipaik oli Lausanne, kus kogu end ise 1449. Aastal laiali saatis.
Sellega lõppes kirikukogude aeg.
Vaimulikud ordud