Muutused usuelus ja piibli tõlkimine Rootsi ajast Vene tsaaririigini.
Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond.
· Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa,
Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond.
19. sajandi alguses oli toimunud eestlaste massilisem usuvahetusliikumine, mille käigus
mitukümmend tuhat eestlast liitus Vene ortodokskirikuga.
Kuni 19. sajandini olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud ning kirikuarvestus
valdavalt saksakeelsed. 20. sajandi alguseks oli Eesti-ja Liivimaal aga vähemalt 83 eesti
rahvusest preestrit, eestlastest pastoreid aga 46. Kuni 20. sajandi alguseni puudus aga meil
eestlaste omakeelne vaimulikkond. 1917. aastal määratleti luterlik kirik kui "vaba rahvakirik".
Pastoraat ja kogudus
Kogudus on kirikuliikmete väikseim inimeste ühendus. Teataval maa-alal asetsevate
koguduste koondis moodustab praostkonna, mille eesotsas on kõrgema vaimulikuna praost.