Vaimuelu Rootsi ja Vene ajal: sarnasused ja erinevused
Nii Rootsi(17. sajand) kui ka Vene(18. sajand) aeg alustasid peale raskeid ja kurnavaid sõdu.
Asju, mida vaimuelus ülesehitada oli palju. Mõlemad ajastud tegid seda üsna omamoodi,
kumb tõhusamalt kumb vähem tõhusamalt. Suurt rolli Eesti kultuuri loos mängivad nad
mõlemad.
Peale rasket ja laastavat Liivi sõda pöördusid kurnatud eestlased tagasi oma juurte juurde.
Rahvas hakkas taas uskuma rahvausundeid ning vanu kombeid. Hakati taas matma vanadesse
kalmetesse, loobuti ristimisest, kirikuabieludest ning vähenes ka armulaual käijaid. Taas
kerkisid esile nõiad. Samuti puudus pastoreid, kes oleks oma veendumustele kindlaks jäänud
ning, kellel oleks piisav haridus ning kõlbsus. Et turgutada rahvast ning inimesed taas usu
juurde pöörduksid, hakkas rootsi võim luteri kirikut üles ehitama, see võeti esmaprioriteediks.
See neil ka õnnestus, peagi oli valitsevaks usuks talurahava seal luterlus ning ka pastorid
muutusid kõlbelistemaks ja haritumaks
annaabi.ee 
