Eesti kultuurilugu
vastristitutele juba vabadusvõitluse käigus tehtud järeleandmistega. Nimelt anti paavst Innocent
III kirjadega aastatest 1214/1215 siinsetele vastristitutele muuhulgas õigus valida ise omale
matusepaik. Tava matta surnuid küll põhimõtteliselt kristlikult, kuid oma valitud kalmistutele,
juurdus lõunapoolses Eestis paljudeks sajanditeks, osutades kristluse vaevalisele omaksvõtule
kohaliku elanikkonna poolt. Kuigi kalmistud jäid väljapoole kirikaedu ning neisse maeti surnuid
koos mõningate panustega ja mõnikord isegi põletatult, oli inimeste ettekujutuses hauatagusest
elust toimunud siiski oluline muutus. Lisaks matmiskombestiku erinevusele maeti kristlikesse
külakalmistutesse kõik kohalikud elanikud, mitte üksnes eliitperekonnad, nagu oli olnud tavaks
paganlikul ajal.
Ristiusu omaksvõtt Eesti eri piirkondades
Tingituna kristianiseerimise vägivaldsest iseloomust, on Eesti ajalooteaduses olnud üldiselt
annaabi.ee 
