Eesti kultuurilugu
kirikuvundamendi kõrval, pidid need olema sängitatud mulda juba kiriku olemasolu ajal.
Tegemist oli peamiselt naiste matustega, kelle juurest leitud esemed kujutasid endist piduliku
rõivastuse juurde kuulunud ehteid. Nii panused kui ka asukoht otse kiriku seina ääres viitavad
maetute kõrgele sotsiaalsele positsioonile.
Kristlike külakalmistute teke
Kuigi panustega matused kirikaedades osutavad, et vähemalt paikkonniti maeti kohalike
eliitperekondade liikmeid Eestis peale ristiusustamist kirikaedadesse, saab 13. sajandil alguse ka
tava matta surnuid kristliku iseloomuga külakalmistutele. Teatud määral on neid teada kõikjalt
Eestist, eriti rohkesti aga maa lõunapoolmikust. Osa neist, eriti saartel ja rannikualadel, olid
ilmselt rajatud kunagiste väikeste kabelite ümbrusesse, kus maa oli samuti pühitsetud. Lõuna-
Eestis, kust külakalmistuid on teada eriti rohkesti, pole enamik neist aga ilmselt kunagi
ümbritsenud kabelit.
annaabi.ee 
