Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu
vahetult ristiusu vastuvõtmise järel. Võib arvata, et vastavad sätted leidusid alistumislepingute
tingimustes.
Pärast vallutust saab alguse uus, hoopis teistsugune matusepaikade süsteem. Kuigi koos
kirikutega rajatakse nende juurde ka kristlikud kalmistud kirikaia pühitsetud muld kujutab
23
endast keskaegse Euroopa kristlase jaoks ainumõeldavat matusepaika , jäävad kõrvuti
kirikaedadega kestma külakalmistud külade juures. Tavaliselt ei kasva need välja
muinasaegsetest kivikalmetest, vaid saavad alguse alles pärast ristiusustamist. Ilmselt on
tegemist kirikuga tehtud kompromissi tulemusega: 1214. või 1215. aastal andis paavst
Innocentius III Liivimaa vastristitutele õiguse "valida matmine oma tahte kohaselt".
Keskaja alguseks olid Eesti alad jagatud nelja võimu vahel: Taani kuninga, Saksa ordu, Saare-
Lääne piiskopi ja Tartu piiskopi vahel