Eesti lähiajalugu
Üle poole toodetud energiast läks riigist
välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga (odavama hinnaga, kui seda liiduvabariigi
siseselt müüdi).
1965. a majandusreformiga rahvamajandusnõukogud likvideeriti, taastus käsumajandus, mille sisemised
arenguvõimalused ammendusid lõplikult 1970. aastatel.
Linnastumine.
Kuna tööstust arendati eelisjärjekorras, siis linnad seetõttu kasvasid. Sinna suundus elama enamik muulasi.
Kolhooside loomine kiriendas talupoegade maalt lahkumist.
1945. a elas linnades kolmandik, 1953. aastal juba üle poole elanikkonnast. 1959. a rahvaloenduse andmetel
moodustas 56,4% liiduvabariigi elanikkonnast linnaelanikud.
Käsumajanduse tagajärjed.
EI arvestanud kohaliku tooraine, tööjõuressursi, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavade ning vajadustega.
ENSV allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele.
Tagajärjed: