"kirgastada" - 1 õppematerjal

Sören Kierkegaard

(Saarinen 1985) Igaüks peab ise oma mõtteid mõtlema, oma rõõmusid rõõmustama. Aktiivne, isiklik, kõrvaletõrjumatu kohalolek on Kierkegaardile inimsuse kandvaks sisuks. Selline on eksistents isikus ja isiku jaoks, selline on eksistents, mis on nabanööri pidi minuga seotud. (Saarinen 1985) Suund on seest välja. Üksikisik peab valima usu hoolimata objektiivsest ebakindlusest. Usk on valik, ja ei saa olla miski muu kui valik. Kierkegaard tahab siduda inimese tema valiku ja usuga, kirgastada nende positsiooni, nende eksistentsi temale endale paratamatuna. Valik peab olema teadlik, see peab välja kasvama inimesest endast, see peab olema kirest küllastatud. Sellest peab kõik sõltuma. Ja valik peab korduma. (Saarinen 1985) Ma peab olema teadlik oma usu objektiivsest ebakindlusest; rahulolu tekitav tunne, et valik on juba tehtud, on illusioon ilma sügavama sisuta. Ma ei või uskuda argumentidele toetudes, ma ei või uskuda mingitele välistele kinnitustele toetudes ­