Andrus Kivirähk „Mees kes teadis ussisõnu“
2) Evolutsiooniliselt (või kuidagi, ilmselt) on arenenud ahvidest välja teise põlvkonna
ussisõnade rääkijad, ehk need, kellel on maohambad - esindajaks on nt Leemeti vanaisa. Kuna
inimahvidel teadaolevalt hambaid ei ole, siis arvatavasti on selle põlvkonna puhul tegemist
madudega läbikäimise tagajärjel saadud omadustega. See põlvkond on ka põhjakonna
käsutajad ja üldiselt kõige suurema au sees - teose minajutustaja arvates. Neid iseloomustab -
välisel kiretusele püüdleval vaatlusel - madude suur austamine ja põlgus (koguni julmus)
kõikide teistsuguste (inimeste ja loomade) vastu. Heaks näiteks nende käitumisest on
suhtumine nendesse inimestesse, kes ei oska ussisõnu - need pole üldse inimesed ja seega
võib neid valimatult hävitada. Siin tekib paratamatult paralleel nt natside ja juutidega või
valgete ja indiaanlastega vms...
Igaljuhul, joonistub välja pilt sellest, kuidas ussid, kes on kõige intelligentsemad on õpetanud