Filosoofia gümnaasiumile
Halb on
mittemõistusepärane elu. Inimeste hinnangul head nähtused (elu, tervis, varandus, au) ja halvad
nähtused (haigused, surm, vaesus, orjus) ei ole tegelikkuses ei head ega halvad, vaid adiafoorid
(neutraalsed ilmingud, ei ole ei head ega halvad ning õnn neist ei sõltu). Ent afektid takistavad meid
tunnetamast tõelisi väärtusi. Neli peamist afekti: lõbu, iha, mure, hirm. Kui inimene on afektidest
vabanenud, on ta omandanud seisundi, mida stoikud nimetavad kiretuseks. Selles seisundis inimene
on vaba ja näeb paratamatust ja teeb, mida on vaja. Ent kõige selle juures säilitavad abielu, perekond
ja riik positiivse väärtuse, kuna need ülistavad õiglust ja inimesearmastust.
Hilisema stoitismi esindajad (Marcus Aurelius, Seneca) põlgavad eelkõige luksust ja mugavust.
Nende vaimseks hoiakuks kujunes isiksuse uhke ja murdumatu väärikus, tingimatu kohusetäitmine.
Stoikud õpetasid saatusele alistumist seda nimetatakse stoiliseks rahuks