„Anna Karenina“ Aleksei Karenin on riigiametnik, kuid vähese isikupäraga. Ta loeb palju raamatuid ja kaasaegset luulet ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Karenin säilitab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena ja näitab ka viisakust kõigi suhtes, kes temaga kõnelevad. Algul paistab Karenin tagasihoidliku tegelasena ning pigem andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Talle ei meeldi seltskonnas esil olla vaid pigem näitab end veidi ning lahkub seejärel. Karenini tundub proffessionaalne inimene enda kohustustega, kuid külma võitu. Ta on rikas, ta on hinnatud, tal on naine, keda kõik armastavad, tal on poeg, kuid kõik need ei kõiguta paista kõigutama teda, sest ta elab enda kindla plaani järgi. Anna põlgas Karenini täpset liigitust inimeste suhtes kas sobivateks või mittesobivateks ning tema kuulekust tööle
Ta põlgab ära Karenini pakkumise, kes ootab, et nad säilitaks väliselt perekondliku ilme. Aleksei Karenin on vähese isikupäraga riigiametnik. Karenin säilutab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena. Ta hoiab end kursis kaasaegse luulega, loeb raamatuid ajaloost ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Ta on viisakas kõigi suhtes. Algul paistab Karenin vaga tegelase ning andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Hiljem näib ta pigem mehena, kes on kaotanud oma iseloomuomadused tänu äärmisele pühendumisele karjääri vallas. Ta ei tõuse seltskonnas esile vaid pigem näitab end veidi ning lahkub seejärel. Karenini kogu olemus koosneb professionaalsetest kohustustest, kus on vähe ruumi isiklikele tujudele või perele. Kui Karenin esmakordselt kuulis oma naise vahekorrast Vronskiga, mõlgutas ta pinnapealselt mõtteid Vronski väljakutsumisest duellile