Novellid "Viimne romantik" ja "Korvitegija Siimu õnn"
"
,,Polnud enam kõrgeid ideaale, mõtisklusi igavesti haljendavaist nurmedest,püüdmisi vabusse
metsadesse."
1.2.2 Peategelane oli Kerill-Kerkerill. ,,Kunagi olid ta kuldsed suled tookord sädelenud-
punased,rohelised ja kollased-ja saba tõusnud uhkelt püsti kui loogas vikerkaar.Hari oli olnud
punane kui taeva õhtused leegid, kannused teravad kui murtud klaas!"
Kunagi, kui ajad olid veel ilusad oli Kerill-Kerkerill väga lugupeetud. Ta käis terves mõisas
ringi kiredes ja lärmitsedes, norides tüli, kakeldes ning sellega äratatas kõigis õudust ja suurt
lugupidamist enda vastu.Ta oli olnud võimsaim valitseja ja kardetuim võitleja.Ta erines
teistest kuna ta säilitas oma unistused ka peale aegade muutumist. Uskus endiselt, et tuleb
päev mil ta ära lendab lõunamaa päikese kätte.
1.2.3 Peategelane hukkus kuna pidas võitlust teise kukega. Ta sai temast küll jagu, aga kuna ta
haavad olid suured ja vanadus oli võimu võtnud siis langes temagi