Eesti keele ajalugu
kadu eesti ja liivi keeles kitsendust, mis ei luba sekundaarsete vokaalide
esinemist järgsilpides (Kiparsky, Pajusalu 2003).
8. Kuidas on eesti keelde tekkinud palatalisatsioon?
Muutuse põhjustas konsonandile järgnev eesvokaal i ja poolvokaal j. Laiemalt
levis hammashäälikute ja alveolaaride (t,s, n, l, r) peenendus. Lõunaeesti
murdealal on see laialdasem ja vist ka vanem, põhjaeesti murdeala lääneosas aga
piiratum või puudub, nagu ka kirderannikumurdes. Muutus toimus enne vokaali
kadu sõna lõpust, arvatavasti XIII sajandil. Palatalisatsioon on olemas liivi
keeles ja idapoolseis läänemeresoome murretes, vist küll omaette kujunenud
nähtusena.
9. Eesti keele ajaloolised häälikukaod.
K kadu sõna lõpul – algas ilmselt juba aastatuhande esimestel sajanditel. Esialgu
säilis vaheastmena sõnas kõrisulghäälik, mis on Võru murdes praegugi olemas.
Seepärast ei kadunud seoses lõpukaoga k-eelne vokaal
annaabi.ee 
