aatomid või molekulid - Neeldumisspekter üksikud tumedad jooned pideva spektri taustal; spekter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru - Joonspekter on spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal; joonspekter iseloomustab aatomit; saadakse hõredate gaaside korral; selle tekkimiseks peavad aatomid olema ergastatud olekus. - Kirchhofi reegel neeldumisspektri joonte lainepikkused võrduvad sama aine kiirgusspektri joonte lainepikkustega 9. Millisel kahel viisil on võimalik spektrit saada? Mille poolest need viisid erinevad? - 1) spektraalaparaadiga (koosneb prismast ja väikesest valgust läbilaskvast avast. On tarvis konstrueerida aparaat, mis lahutaks elektromagnetkiirguse koostisosad ruumiliselt ja võimaldaks tulemust registreerida.
aatomid või molekulid - Neeldumisspekter üksikud tumedad jooned pideva spektri taustal; spekter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru - Joonspekter on spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal; joonspekter iseloomustab aatomit; saadakse hõredate gaaside korral; selle tekkimiseks peavad aatomid olema ergastatud olekus. - Kirchhofi reegel neeldumisspektri joonte lainepikkused võrduvad sama aine kiirgusspektri joonte lainepikkustega 9. Millisel kahel viisil on võimalik spektrit saada? Mille poolest need viisid erinevad? - 1) spektraalaparaadiga (koosneb prismast ja väikesest valgust läbilaskvast avast. On tarvis konstrueerida aparaat, mis lahutaks elektromagnetkiirguse koostisosad ruumiliselt ja võimaldaks tulemust registreerida.
vaatlesime loengus neid ka täpsemalt. Soojuse ülekandeviise on 3: soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus. Soojusjuhtivust kirjeldavad seosed 12 ja 13. Konvektsiooni toimumiseks on vaja voolavat keskkonda- kas vedelikku või gaasi Konvektsioonitegurit tähistatakse tähega h, mis omandab väärtusi gaasides mõnest kuni mõnesaja ja vedelikes mõnekümnest mõnetuhandeni (ühikuks W m-2 K-1). Soojuskiirgust kirjeldab Kirchhofi seadus d Q = T 4 d S d t , (56) kus väärtuseks on Kuna ka keha ümbritsev keskkond kiirgab tagasi, siis soojusvoo arvutamiseks on vaja kasutada valemis nii keha enda kui ümbritseva keskkonna temperatuuride neljandaid astmeid. Kuna kehade kokkupuutel avaldab nende soojusmahtuvuse kõrval toimet ka nende soojusjuhtivuse kiirus, siis kasutatakse nende parameetrite koos arvestamiseks kontakttemperatuuri Tc mõistet. b1T1 +b2T2
annaabi.ee 
