Keemia ajalugu kordamine
Esitas 1869 perioodilisussüsteemi esialgse ja 1871 täiustatud
variandilähtudes aatommasside järgi reastatud elementide omaduste ja valentsi
perioodilisest kordumisest. Tuginedes valentsi muutumise seaduspärasusele, muutis mõnede
keemiliste elementide järjekorda perioodilisustabelis (nt. Te I), oletades, et aatommasside
määramises võis olla ebatäpsusi. Ennustas tühjadel kohtadel olevate ainete aatommasse,
omadusi.
Bunsen: koostöös saksa füüsiku Gustav Robert Kirchhoffiga (1824 1899)
konstrueeris spektroskoobi ning nad avastasid, et ainete kiirgus- ja neeldumisspektrites
esinevad iseloomulikud jooned, mille alusel saab kindlaks määrata ainete kvalitatiivset
koostist. See meetod avas täiesti uue võimaluse senitundmatute keemiliste elementide
avastamiseks. 1860 61. a. avastasid Bunsen ja Kirchhoff spektrijoonte järgi tseesiumi ja
rubiidiumi
Ramsay: Avastas süsteemse uurimise kaudu väärisgaasid: neoon, krüptoon, ksenoo,