EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
• polüseemiat toetab inimese meelepidamisvõime
• olemasolevale sõnale uue tähendussisu andmine on levinuim sõnavara rikastamise viis
Nt. J. V. Veski andis paljudele murdesõnadele terminoloogias uue sisu:
• manukas ‘uurimistoimingu juurde kutsutud erapooletu isik’ (< manuline, Wiedemann
‘Miteinwohner’)
• vakus ’feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus’ (W. ‘District;
Kirchenbuch’)
• kulles ‘kahepaikse vastne’ (W. ‘blaugraue Kuh’, murd. ‘konn, konnapoeg’)
Tähenduse omadused
Tähendused on lahutatavad keelelistest tähistustest, sellele viitab
• sõnade tõlgitavus
• sünonüümide olemasolu
• tähendusmuutuse esinemine, kui formatiiv säilib
• formatiivi ja tähenduse seos on algselt arbitraarne
• inimese kognitiivsed kogemused ei peegeldu otseselt märgi kandjates
• uusmoodustised on reeglina motiveeritud