Polaaralad 2003
linnulaatade olemasoluks. Seal, kus soe ja külm hoovus kokku puutuvad, on
meri kõige toidurikkam. Praegusaegne Kõrg-Arktika linnustik hakkas kujunema
u. 10 000 a. tagasi. Jääajajärgsed tingimused soodustasid tohutute linnulaatade
teket.
Jääkajakad on ainsad üleni valge sulestikuga merelinnud –valge on
kaitsevärvus.
Kõrg-Arktika külmakõrbeis on taimestik hõre ja liigivaene .Kivipragudes
on soojuskaod väiksemad . Seal kasvab samblaid , samblikke, kõrrelisi,
kivirikke, kirburohte, drüüast, polaarmagunat, ojade ääres rohtu, tulikaid
jt. Selliseid paiku esineb merelähedases tundras. Hookeri saarel on ligi 69
liiki samblikke, 25 liiki samblaid.
Taimkatte ja taimetoiduliste vahekord on ranges tasakaalus. Samblikud
soodustavad päikesekiirguse neeldumist, pinnase sulamist ja kõrgemate
taimede kasvu- kääbuspõõsad.
Õistaimed õitsevad ja viljuvad kiiremini . Taimedel on äärmiselt lühike
kasvuperiood, krismaa –pinnase mustrilisus ja mulla madal viljakus ,