Lõpukõne, Viimis kool 2006a.
See raamat on igal ühel erinev, selles raamatus on palju peatükke, on rõõmsaid ja
lõbusaid, täis naeru , tantse ja laule, õnnestumisi ja ilusaid hetki ja kindlasti on seal ka
veidi nukramaid lehelkülgi , kuid nendest me täna ei räägi.
Seda raamatut kirjutate te päev päevalt ja tund tunnilt, niimoodi tasahilju valmib teos,
teie elu teos, teie oma lugu. Teil on võimalus oma raamatu leheküljed täita hõreda
tekstiga, te võitte sinna ka mittemidagi kirjutada või anda kiravahendi sootuks teistele ja
loota et nad sinna ometigi midagi mõistlikku kribaks, muutes niimoodi oma elu loteriiks.
Ainult rumal laseb lehekülgedel lennata , sest see pole teos mida hinnatakse mitte
pikkuse vaid sisu järgi ja seda teost mõõdetakse tegudega mitte ajaga. Sellest raamatust
ei saa te ühtki lehte välja rebida kuid küll on võimalik korraga tulle visata kogu raamat.
Seepärast armsad lapsed, olge ise kirjanikud ja olge head kirjanikud. Ja kui ükskord