Eesti iseseisvumine 1918
01.01.1928 hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon, mis oli seotud rootsi krooniga ning mille
tagatiseks oli olemas kattevara. (Laur, Pajur, Tannberg 1995).
Tööstus. 1918 1919 aastail puudusid tööstusettevõtteil toorained, puudus ka turg, samuti
kapital koguni palkade maksmiseks töölistele. Paljud ettevõtted seisid. 1919.a aprillis oli
töötute arv kasvanud hoolimata mobilisatsioonile 14000 inimeseni. Kiratseva tööstuse
elavdamiseks määras Ajutine Valitsus ettevõtteile riiklikku krediiti. (Eesti Vabadussõda 1918
1920 II, 1997).
Tööstuse alal likvideeriti Eesti oludesse mittesobivad hiigelettevõtted, mis olid varem loodud
Vene impeeriumi huve silmas pidades. Nende asemele hakati rajama väiksemaid ettevõtteid ja
uusi tööstusharusid. Nii kujunes kodumaine kütusetööstus., mis rajanes põlevkivi
kaevandamisel. Siia lisandus ka tööstuslik turbatootmine, mis ühenduses põlevkiviga