Jutuke - Õunkübarad
"
,,Ja mis edasi sai?"
,,Pole raske arvata, eks? Nad korraldasid lõksu ja tapsid kõik maha."
,,Kõik?"
,,Nii me arvasime, kuni polnud sind!"
Ta osutas sõrmega Elisale, ilmest igasugune naer kui tolmuks pudenenud.
,,Ehk on veel?"
,,Tahad oma emmet näha?"
,,Vaid selleks, et küttide töö lõpetada."
Kira hakkas köhima ta oli just ampsanud tüki kübara küljes rippuvast õunast.
,,Teha mida?"
,,Nad tappa. Kõik."
Sora vilistas tunnustavalt ja hüüdis Kirale:
,,Sellist pole me tõesti enne kohanud."
,,Ei ole jah, kui huvitav!"
Sealjuures alustas ta uue õunaga, sest eelmine oli maha kukkunud.
,,Tahad õuna?"
Ta pakkus Elisale enda poolt korra hammustatud puuvilja, millest tüdruk loomulikult
keeldus.
,,Ma tahan siit ära."
,,Palun väga, ainult kuhu sa lähed? Ümberringi on mets, ääretu mets kõigi oma nüüdseks
varjudest elanike ja ohtudega. Lennata sa ei saa, oled liiga väsinud, kõndida aga vaevalt sooni,
annaabi.ee 
