4. Kipssideainete kivinemisprotsessideks on kõrge- ja madala temperatuuriga põletused. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700-1000 ºC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse ei kivine puhta veega segatult. 5. Kuivatamisel kasvab kipsmaterjalide tugevus. 6. Kipsmaterjalid on vees püsivad, kui neid on kuidagi töödeldud, et nad oleksid püsivad. (Nt. lakid, glasuurid, värvid) 7. Kipstooteid võib kasutada mitte ülemäära niisketes keskkondades, sest kips imab niiskust endasse ning hakkab pehmenema. Vastasel juhul hakkab materjal oma omadusi muutma ning pole pikemas perspektiivis nii vastupidav.
niiskussisaldus väiksem); · kas on tegemist niiskumise voi kuivamisega (kuivavas materjalis on alati rohkem niiskust sama õhuniiskuse juures); · materjalist ja tema omadustest. 38. Probleemid, mis võivad kaasneda materjalide niiskumisega. · suureneb tihedus ja soojusläbivus; · võivad kaasneda mahumuutused (muutuvad mõõtmed) niiskusdeformatsioonid; · tugevuslikud omadused võivad muutuda; · materjal võib niiskuse toimel laguneda (nt kipsmaterjalid); · niiskumisega voib kaasneda mikroorganismide kasv (hallitus,mädanikseened). 39. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid; võimalikud ehituslikud kaitsed · veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon; · raskusjõu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate; · kapillaarsel teel - ehituslik kaitse: hüdroisolatsioon, killustikust või kruusast aluskiht; · konvektsiooni teel - ehituslik kaitse: õhutõke; · difusiooni teel - ehituslik kaitse: aurutõke. 40
annaabi.ee 
