Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
murru korral vigastuse akuutses faasis lihtsam sooritada juhendatud (assisteeritud) aktiivseid
või passiivseid liigutusi kui aktiivseid harjutusi. Luusisese fiksatsiooni korral tuleb
suurendada nii palju kui võimalik liikuvust ka nendes liigestes, mis olid esmalt kipsiga
immobiliseeritud. Näiteks hüppeliigese murru korral, fikseeritakse hüppeliiges luusisese
vardaga ning asetatakse elevatsioonasendisse ilma kipsita kuniks hüppeliigese ja labajala turse
alaneb ning dorsaalfleksioon saavutab neutraalasendi (hüppeliigese null-asend). Kerged
liigutused ja ajastatud surve vigastuspiirkonnas vähendab turset ning võimaldab suuremaid
liigutusi. Võimalusel võib kasutada passiivse liikuvuse (continuous passive motion- CPM)
aparaati, et parandada liigeste liikuvust teraapiasessioonide vahel.
6