Suvemälestused
lohutas, oli naispolitseinik.
Ega ainult minul viltu vedanud. Naabripoisid maalt läksid Soome onule külla ja
niisama lõbutsema. Teel Serena veeparki otsustas üks poistest teed lühemaks
lõigata ja jooksis otse. Orgile otsa! Kõva kisaga ehmatas ta isegi jokkis põdrad
kaineks. Jalale tehti kaheksa õmblust ja kaks tuhat krooni tuli maksta arstiabi eest.
Nii juhtuski, et vanemad vedelesid vees ja lapsed limpsisid väljas jäätist...
Augustis tabas meie tänavat kipsineedus. Kuidas seda teisiti oskakski nimetada, kui
kolm naabrit ühe nädala sees said endale valge kilbiga jäseme. Võõral tekkinuks
küsimus, et kes kellele virutas? Tegelikult trikitas üks neist rattaga üle oma
võimete, teine kukkus ja kolmas lendas mootorrattaga trenni tehes. Seega osutusid
tõeks politseiniku sõnad, et ikka juhtub, kahjuks.
Muidugi pidin ma ka endast väiksemate karjas olema. No need päevad on alati täis
annaabi.ee 
