Vanemhool ja paarumissüsteemid
vallalise isase viletsal territooriumil. Sellist olukorda kirjeldav G. H. Oriansi poolt juba 1960.
aastail esitatud polügüünia künnise mudel (joonis 9.6) vastabki oma sisu poolest täielikult
ideaalselt vaba jaotuse mudelile. Jooniselt 9.7 selgub tõepoolest, et mida suurem ja tugevam
on sisaliku Anolis garmeni isane, seda suuremat territooriumit ta omab ja seda rohkem on tal
emaspartnereid. Jooniselt 9.8 näeme, et sama paistab kehtivat ka inimese kohta - mida
suurem on Keenias elava Kipsigise rahva mehe põllulapp, seda rohkem on tal naisi.
Seega põhineb ressursihõive-polügüünia emaste ideaalselt vabal jaotusel erineva kvaliteediga
territooriumide (või ressursside) vahel. Selline mudel on mõistagi looduses aset leidva jäme
lihtsustus nagu teoreetilised mudelid tavaliselt ikka. Mudel eeldab, et ressursid jagunevad
emaste vahel võrdselt. Samas aga on teada, et näiteks mõnedel polügüünsetel linnuliikidel,
annaabi.ee 
