meeldib mulle suhelda, ma ei mõtlemist. ,,Ma võiks olla omal alal kujutaks oma elu ette mõnes tunnustatud ja üle maailma tuntud, ,,depressiivses väikelinnas."" minu projekteeritud võiks olla mitu kuulsat ehitist. Vähemaga ma ei lepi" Perekond Perest elab Martin juba 2 aastat eraldi. Peale keskkooli lõppu üürikorterisse kolinud noormees on oma otsusega rahul. ,,Kodus kippuski juba väheke kitsaks," ütleb 3-toalises korteris ema, isa ja kahe õega elanud Martin. ,,Kui tahtsin üksi olla ja oma mõtteid mõelda, ei jäänud muud üle kui välja minna. Aga muidu olen oma perega väga rahul, hoiame kõik kokku ja vanemad aitavad mind majanduslikult."
Sest Ants ütles: ,,Ma lähen või sibiks, laske mind ainult midagi õppida." Ise pööras ta silmad kõrvale, seisis oma jändriku kehaga külgepidi venna poole, nagu põrnitseks ta rünnakuks hoogu võttes. Aga ei sündinud midagi muud, kui et ta läks kolinal uksest välja, nagu oleks tal ei tea miks häbi või piinlik. Indrek tundis enda kodu omaste keskel äkki võhivõõrana ja nagu vihaalusena. ,,Seda see koer öösi nii väga mulle kallale kippuski," mõtles ta. Isegi see maastik, mille ümbritsedes ta öösi oli kõndinud ja ilutsenud, paistis nüüd võhivõõrana, sest kui ta oleks tahtnud sellest siin kõnelda, siis oleks teda sama vähe mõistetud nagu neid tassikõrvugi, mida ta kandis põuetaskus siidpaberisse mässitult. Kägu võis kukkuda ööd läbi, soolinnud võisid karjuda kui meeletud, pääsukesed võisid vidistada varahommikust hilise õhtuni, sest päike karjatas sinises taevas
annaabi.ee 
