Eesti XIX saj
Raha talude väljaostmiseks saadi peamiselt
linakasvatusest. Korraga suutsid talu välja osta vaid jõukamad peremehed. Enamasti tasuti ainult osa
talu hinnast ja siis maksti aastakümneid võlga.
Eestlane vabandes nüüd mõisniku majandusliku sõltuvuse alt. Rajati põllumeeste seltse.
Laevaehitus ja meresõit.
Peamiseks laevaehituskeskuseks sai Häädemeeste rannik. Laevu ehitati ka Lahemaal.
Purjekaid kasutati rannasõituseks. Laevade kippereid nimetati metskapteniteks.
Suurt sissetulekut tõi salakaubandus. Talupojad vahetasid Soomes vilja soola vastu, mida müüdi
edasi neljakordse vaheltkasuga.
Asutati merekoole. Meresõit oli ohtlik ja raske, kuid andis ka jõukust ja avardas silmaringi.
Mahtra sõda.
Majanduslikus ja sotsiaalses arengus jäid Põhja-Eesti ja Saaremaa Lõuna-Eestist maha 15-20 aasta
võrra.
1856. a. keeldusid paarikümne mõisa talupojad teotööle minemast. 2. juuni hommikul piiras u 1000
annaabi.ee 
