"kipitsev" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

kännu otsa ja jäi vagusalt ootama. Gabriel viibis kaua. Päike oli juba kõrgele tõusnud, kena vaikne, kuldne suvehommik kätte jõudnud, metsas tuhanded hääled sumisemas, aga Gabriel ei tulnud ega tulnud. Agnese süda hakkas valutama. Vahetpidamata kuulatas ja vaatas ta sinnapoole, kus ta mõisa teadis olevat. Mitmel korral arvas ta kuivanud raagude prõginat kuulvat ja kargas siis rõõmsa ehmatusega püsti, aga ikka oli see eksitus. Rõhuv, kipitsev- ahastus täitis aegamööda Agnese hinge, kõhutavad pildid libisesid ta vaimusilma eest mööda. Kordagi ei mõtelnud ta sellele, mis temast enesest saab, kui ta üksi peaks põgenema, aga kramp asus ta südamesse selle mõtte juures, et ta Gabrieli enam ei peaks nägema. Mistarvis siis veel põgeneda? . . . Agnes ei suutnud südamepiina kauemini kan-natada. Äkisti kargas ta üles ja tõttas metsa servale. Siin jäi ta kohkudes seisma