Referaat aines "Eestimaa tundmine"
Sellel teemal on kirjutatud ka Juhan Smuuli "Järvesuupoiste
brigaad".
Oleme Eesti pikima, Võhandu jõe, alamjooksul. Siin võib kohata ka Lõuna-
Eestile iseloomulikku saviseina. Eesti Vabariigi algusaastatel otsustati siia ka ebaõnnestunult
tellisevabrik rajada (2), millest on alles ainult korsten
Räpina linn on Kagu- Eesti tõmbekeskus. Läbi linna sõites möödume paisjärve
kaldapealsest baroksest kirikust- kukk tornis (nagu Lõuna- Eesti kirikutel ikka
kombeks), Kiodoski restoranist/Räpina hotellist (mis alles hiljuti on korda tehtud).
Sõidame üle Võhandu jõe, võime näha Räpina paberitööstust. Üle järve paistab
mõisahoone, mõisapark, kus paikneb Räpina aianduskool.
Lahkume Eesti territooriumilt ja jõuame Setumaale, Võõpsu asulasse. Maastiku
poolest asume Peipsi madalikul. Võõpsu oli 20ndatel, kui ehitati raudtee, kasvamas linnaks, kuid
30ndatel põles pool linna maha. Praegune Võõpsu on harilik Eesti väikealevik.