RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
vahetus Vene rahade vastu, kuid jätkus 5000- ja 10 000 margaste võlakohustuste müük ainult
Saksa ja Soome rahade vastu. Rahadena kasutuselevõetud võlapabereid ehk poolraha, mida 1.
veebruariks oli liikvel juba 16,5 miljoni marga eest, käsitlesid nii riigivõim kui ka rahvas
hädarahadena. Neid trükiti kuni 1919. aasta septembrini kokku 250 miljoni marga eest. Samal
ajal algasid ettevalmistused pärisraha väljaandmiseks. Juba 9. detsemril 1918 oli valitsus
heaks kiitnud kinstnik Peet Areni ettepaneku moodustada komisjon, mis töötaks välja Eesti
postmarkide, raha ning lipu kujunduse. Otsustati välja lasta 5-, 10-, 20- ja 50 pennised ning
1-, 3-, 5-, 10-, 50-, 100- ja 500 margased riigikassatähed. Igakordse emissiooni suuruse pidi
paika panema Ajutine Valitsus. Määrati kindlaks ka vahekord seni käibinud rahamärkidega:
ühemargane Eesti riigikassatäht pidi võrduma ühe idamargaga või viiekümne idakopika ning
ühe Saksa margaga
annaabi.ee 
