Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Ei tule aga unustada, et kirjanduses pole kaugeltki uus taotlus
kirjeldada surma surija vaatepunktist. Lahenduse andis Tolstoi ,,Sevastoopoli
jutustustes", Hemingway romaanis ,,Kellele lüüakse hingekella", G. Vladimov
,,Rikkas maagis" jm. korduvad eksperimendid on näidanud, et lindi suurte lõikude
filmimine kangelase positsioonilt ei too endaga kaasa subjektiivsuse suurenemist,
vaid, vastupidi, viib tema kaole vaataja hakkab kaadreid tajuma tavalise
panoraamvõttena. Et esitada kinotekst kangelase vaatepunkti realisatsioonina, on
tarvis tema subjektiivsest ruumilisest vaatekohast filmitud kaadrid anda vaheldumisi
(monteerida) kaadritega, mis fikseerivad kangelast väljastpoolt, vaatajate ruumilisest
vaatepunktist (,,mitte kellegi" vaatepunktist) või teiste tegelaste vaatepunktist.
Vaatepunkti küsimus lülitab teksti dünaamilise elemendi: iga tekstis esinev
vaatepunkt pretendeerib tõesusele ja püüab end kinnitada võitluses vastandlike
vaatepunktidega