1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. 1560. aastal rajatud Kilingi (Schillingite) mõisa ja Nõmme kõrtsi (1789) järgi nime saanud asundus sai alevi õigused 1919 ja linnaks 1938. aasta 19. aprillil. Ajalooliselt piki Pärnu-Valga maanteed kujunenud Kilingi-Nõmmele annab isikupära hästi säilinud peatänava-äärne puithoonestus. Osaliselt on säilinud sajandi algul ehitatud tuletõrjehoonete kompleks. 20. aprillil 1937 hukkus Kilingi-Nõmme algkoolis kinoseansil tuleõnnetuses 17 kooliõpilast, vigastada sai rohkem kui 50[1]. See on ka Eesti suurim vigastatutega õnnetus lastega[viide?]. Major Paul Lilleleht oli 1941. aasta suvel Kilingi-Nmme kaitselahingu Liivamäe lahingu juht, kui Pärnust saadeti 2 bussi- ja 6 autotäit hävituspataljoni mehi vimu tagasi vtma. Hävituspataljoni rünnak löödi tagasi, major Lilleleht sai haavata. Hävituspataljoni riismed pgenesid tagasi Pärnu suunas. Lilleleht oli üks 1941. aasta suve
Ta tunnistab, et elamine katastroofipaiga lähedal pole teda rusunud. "Paljud küsisid küll, et kas too õudus ei tule sulle kogu aeg meelde... Olin aga noor ja selles majas oli ka ilusaid aegu," arutleb ta.Naine meenutab, et läks filmi vaatama koos sõbrannade Lehta Sarapuu ja Leida Uduga. Enne seda oli ta käinud poes ning ostnud emale suhkrut. Kinopileti ostis tüdruk aga poeskäigust üle jäänud viie sendi eest.Alunurmele hoiti hauaplatsil kohta?Väiksemad lapsed istusid kinoseansil ees-, suuremad tagapool. 10aastane Leida leidis platsi teises reas. "Nägime ringvaates, et kaks meest kõndisid, pärjad kaelas. Ja pärast seda käiski plahmakas," meenutab naine õõvastavat hetke.Filmiaparaadi ümber olev pappkabiin oli hetkega tules.Leida sai näkku ja kätele kohutavaid põletushaavu, kukkus ja kaotas teadvuse.Tüdruk toibus kooli esimesel korrusel, kus ta oli pandud laua peale lamama.