Film kui elu peegel
Tänapäevalgi võtavad inimesed suuri riske laenude näol,
et saada omale suur ja uhke elamine ja olla otseses mõttes naabrist parem. Iga kord kui Prillup käis
kõrtsis, tegi ta välja kõigile, et priisata oma teenitud palgaga. Praeguseni arvavad mehed
restoranides ja baarides, et naistele jooki välja tehes näitab ta oma rahakoti suurust ning edu elus.
Olen kindel, et inimesed on nõus kõike tegema, et näidata ennast rikka ja parimana. Selline
käitumine ei kao ilmselt mitte kunagi ka kinolinadelt, sest enne peaks muutuma inimese mõtlemine
ning väärtushinnagud.
''mäeküla piimamees'' on heaks näiteks sellest, kuidas film võib olla elu peegel. Kõikides linateostes
on sees näiteid elust ning sellepärast saamegi läbi filmide aru, missugused on tegelikult inimesed
meie ümber ning kuidas toimib meie ühiskond. Aastakümneid on läbi filmide vaadatud justkui
peeglisse, kus näeme endi mõtteid ja tundeid ning arvatavasti jääb see nii veel oikaks ajaks.