(25%-75 %). Vähemal määrala aromaatse rea ühendeid (10 %-20 %, harvem 35 %) ja sega- e hübriidtüüpi, nt parafiin-nafteen, nafteen-aromaatsed. Heteroaatomilised komponendid on: väävlitsisaldavad- väävelvesinik H2S, merkaptaanid, mono- ja disulfiidid, tiofeenid, tiofaanid, aga ka polütsüklilised jt (70-90 %), millised kogunevad nafta destillatsiooni jääkproduktidesse- masuuti ja gudrooni, lämmastikkusisaldavad - ülekaalukalt püridiinirea homoloogid kinoliin, indool, karbasool, pürool, aga ka porfiriinid (kontsentreeruvad rasketesse fraktsioonidesse ja jääkidesse); hapnikkusisaldavad - nafteenhapped, fenoolid, vaikasfalteenained jt. Põhiosa naftast moodustavad mitmesugused küllastunud süsivesinikud. Nende molekulid võivad olla väga keeruka ehitusega. Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone. Küllastunud süsivesinike põhigruppe on kolm: 1) alkaanid
tuuma. Püridiini hüdrogeenimisel tekib heksahüdro- p ü rid iin iu m - püridiin (piperidiin). Viimase baasil on loodud anal- k a tio o n geetikum promedool. Püridiintuum sisaldub veel C O O- tuberkuloosivastastes isonikotiinhappe (joon. 50) de- rivaatides nagu tubasiid, ftivasiid jt. Püridiini kondensatsiooniprodukt benseeniga on kinoliin N N (alkaloid kiniini tähtsaim komponent). Kinoliini deri- Is o n ik o tiin - K in o liin vaatidest on sulfaniin kasutusel desinfitseeriva va- hape hendina, atofaani kasutatakse diureetikumina ja reu- mavastase preparaadina ning enteroseptooli soolehaiguste raviks. 38
annaabi.ee 
