EMTA kuulub järgmistesse NORDPLUS koostöövõrgustikesse: ● klassikaline muusika (SIBELIUS/ESPANSIVA) ● jazzmuusika (NORDPLUS) ● tants ja muusika (EMD) ● pärimusmuusika (NORDTRAD) ● teater (NORTEAS) ● koolimuusika (NNME) ● ooper (NORDOPERA) Tallinnfilm Riikliku filmitootmisfirma Tallinnfilm eelkäija oli 1931. aastal asutatud Eesti Kultuurfilm. Eesti Kultuurfilm natsionaliseeriti 1940. aastal. Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal muudeti firma nimi Kinokroonika Eesti Stuudioks. Stuudio nimi muutus korduvalt - 1942. aastast kandis see nime Kinokroonika Tallinna Stuudio, 1954. aastast Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio. 1974. aastast Tallinna Kinostuudio. 1963. aastast Tallinnfilm. Nõukogude perioodil oli Tallinnfilm peamine kinofilmide tootja Eestis, Tallinnfilmile pakkus konkurentsi vaid Eesti Telefilm. Filmograafia ● Vereringe 2011, Mängufilm | Toetajad ● Nipernaadit otsimas 2007, Dokumentaalfilm | Tootjafirmad
teemant“ ● „Vigased pruudid“ , „Rummu Jüri“ Konstatin Märska ● Kino teadmiste laiendamiseks 1930. Eesti ● Eesti esimene helifilm „Kuldämblik“ ● Esimene rahvusvaheline projekt „Kire lained“ , „Päikese lapsed“ (1932) ● Esimene animafilm „Kutsu-Juku seiklusi“ 1931 ● 1930. kinos esimene värvifilm „Hulkurite kuningas“ ● http://uudised.err.ee/index.php?06220479 1940. Eesti ● STUUDIOD ● „Kinokroonika Eesti stuudio“ , „Lenfilm“ ● „Elu tsitadellis“, 1947, esimene sõjajärgne eesti näitlejatega mängufilm, esilinastus kinos „Oktoober“ 1950. Eesti ● Mängufilm „Valgus Koordis“ 1951, esimene värvifilm, peaosas Georg Ots ● Kontsertfilm „Kui saabub õhtu“ 1955 ● 1957. moodustati nukufilmigrupp ● Esimene nukufilm „Peetrikese unenägu“
liitlasvägede juhid olid valmis veelgi rängemateks kaotusteks . Sõjaajaloo meeleheitlikumaid operatsioone Liitlasvägede dessant Normandiale 6. juunil 1944 oli sõjaajaloo meeleheitlikumaid ettevõtmisi. Vägede paiskamine tugeval kaitsepositsioonil oleva vaenlase territooriumile toob peaaegu alati kaasa ränki kaotusi. Novembris 1943 hukkus Vaikse ookeani keskosas tillukest Tarawa atolli vallutades üle 3000 USA mereväelase. Ameerika tsensorid keelasid sellest operatsioonist vändatud kinokroonika näitamise, väites, et kaadrid sõdurite verest punetavast laguunist õõnestaksid USA vägede lahingumoraali. Sama kohutava hoobi olid britid ja kanadalased saanud 18. augustil 1942 Dieppe'i sadamas. NSVLi juht Jossif Stalin oli oma liitlastele Rooseveltile ja Churchillile hakanud teise rinde avamise ideega Loode-Euroopas peale käima juba 1942. aastal. Tollal polnud ei Ameerika ega Briti väed selleks tehniliselt valmis. Pealegi eelistanuksid alalhoidlikud britid Normandia
annaabi.ee 
